ROTARY PÕHITÕED

NELJA KÜSIMUSE TEST

Rotary on ühiskonna teenimisele pühendunud organisatsioon. Klubide praktiline tegevus juhindub Rotary eetilistest põhimõtetest, millest tähtsaim on nn. “Nelja küsimuse test”.
“Nelja küsimuse testi” koostas 1930.aastate sügava majanduskriisi ajal Chicago rotariaan Herbert J. Taylor oma firma personalile.
Tema eesmärgiks oli luua eetiline baas, mis aitaks firmal eriti rasketes töötingimustes edukalt toime tulla.
“Nelja küsimuse testi” autoriõigused loovutas H.J.Taylor Rotaryle ajal 1954-1955, mil ta oli Rotary Internationali presidendiks.
Rotary liikmed püüavad “Nelja küsimuse testi” kaudu edendada häid tegutsemistavasid omavahelises suhtlemises ja teenistuses, kaalutledes järgmiselt: Kaalu oma mõtteid, sõnu ja tegusid, küsides endalt (Of the things we think say or do)

KAS SEE ON TÕDE? 
Is it the truth?

KAS SEE ÕIGLANE KÕIGI ASJAOSALISTE SUHTES?
Is it fair to all concerned?

KAS SEE TUGEVDAB HEAD TAHET JA SÕPRUST?
Will it build goodwill and better friendships?

KAS SEE ON KÕIGILE ASJAOSALISTELE KASULIK?
Will it build goodwill and better friendships?

AJALUGU

ROTARY NIMI

ELASID KORD NELI MEEST…
Advokaat Paul P. Harrise (sünd. 19.04.1868) kutsel kogunesid 23.veebruaril 1905.aastal neli meest ühte Unity Building`u (praegu 127 North Deaborn Building) büroosse Chicagos, Illinoisi osariigis USA- s. Kohal olid söekaupmees Silvester Schiele, kaevandusinsener Gustavus E. Loehr, rätsepatöökoja omanik Hiram E. Shorey ja tollal 37-aastane Paul Harris. Mehed otsustasid luua klubi, mis põhineks ideel, mille üle Harris oli juurelnud viimasel viiel aastal. See kõlas: ärimehed võiksid olla ja peaksid olema omavahel sõbrad.
Klubi asutati Schiele büroos peetud koosolekul, kus Schiele ise valiti presidendiks. Paul Harris keeldus vastu võtmast ühtegi ametit uues klubis ja temast ei saanud klubi presidenti enne kui kahe aasta pärast. On tähelepanuväärne, et kõik selle klubi asutajaliikmed tundsid end üpris võõrastena suures linnas. Nad olid tulnud Chicagosse väiksematest piirkondadest, et tegeleda äriga ja ilmselt tundsid vajadust heade sõprade järele, kes asendaksid neid sõprussidemeid, mis katkesid varasemast elukohast ärakolimise tõttu. Esimese rotary-klubi eesmärgiks oli sõpruse, vendluse ja omavahelise abistamise edendamine.

Ühel esimestest koosolekutest tehti rohkesti ettepanekuid uue ühenduse nime kohta. Vastu võeti Paul Harrise poolt pakutud “Rotary”, mis põhines alguses kasutusele võetud moodusele koguneda kordamööda iga klubiliikme töökohas. Uue klubi liikmeskond kasvas kiiresti. Kogunemine liikmete töökohtades muutus ebamugavaks, mistõttu klubi hakkas pidama oma koosolekuid ühendatult lõunasöökidega. Hiljem muutusid koosolekud iganädalasteks lõunateks.
Paul Harriselt on tihti küsitud, kas ta kujutles rotary-liikumisele alust pannes, et see muutub ülemaailmseks. 1947. aastal ütles Paul Harris selle kohta (Walter Erko Rotary käsiraamatu järgi) järgmiselt:
“Kui mees istutab kevadel õrna puutaime, ei või ta olla kindel, et sellest kasvab uhke puu. Ta võib ainult soovida talle kosutavat vihma ja mahedat päikesepaiste ja saatuse sõbralikku naeratust. Kui ta märkab esimesi pungi, tohib ta hakata unistama puu lopsakast varjust.
Rotary algus ei olnud kuigivõrd tähelepanuväärne. Noored ärimehed, kes olid enamasti pärit maalt, tulid minu kutsel kokku. Linnaeluga kohanematud, kogunesime aitamaks üksteist ja pakkumaks vastastikku oma sõprust. Olime olnud üksildased ja leidsime rohu üksinduse vastu”.

ROTARY LIIKUMINE

LIIKUMISE AJAJOON ÜLE KOGU MAAILMA

Rotary tegevuse eesmärgiks on hoida kõrgel ühiskonna teenimise ideaali kui igasuguse väärika ettevõtluse alust

  • edendades tutvussuhete sündimist ja luues seeläbi võimalusi ühiskonna teenimiseks;
  • hoides au sees äri- ja kutsealamoraali ning hinnates igasugust kasulikku tööd ja õpetades iga rotariaani nägema oma kutseala kui võimalust ühiskonna teenimiseks;
  • innustades iga rotariaani saavutama ühiskonna teenimise ideaali oma eraelus, ametis ja ühiskonnaliikmena;
  • edendades rahvastevahelist üksteisemõistmist, head tahet ja rahu ühiskonna teenimise idee poolt ühendatud töö- ja tegudeinimeste vahelise sõpruse abil.

Rotary-liikumisele alust pannes oli Paul Harris teadlik, et aja kulgedes eesmärgid muutuvad. Algusaastatel tähendas rotariaanide jaoks sõna `teenimine` üksteisele teenete osutamist. Eesmärk oli väga ärimehelik; selle keskseteks elementideks olid mõlemapoolne äriline kasu ja lojaalsus. Põhikirjas mainiti ka, et rotariaanid pidid olema ärimehed.
1910.aastal kerkis esile arusaam, mille järgi teenimise all tuli mõista ühiskonna teenimist. Ka siis oli kesksel kohal äritegevus. Motoks pakuti: “He Profits Most Who Serves Best” – “Kõige enam võidab see, kes teenib oma kaaslasi kõige paremini”. Hiljem kiideti heaks sõnastus “Service Above Self” – “Ühiskonna teenimine kõrgemale isiklikest huvidest”.

1905 Paul Harris asutas esimese klubi Chicagos
1910 Esimene konvent Chicagos / Klubisid oli 16 ja liikmeid kokku 1500
1911 Asutati esimene klubi Londonis, rotary-liikumine oli ületanud Atlandi ookeani / Asutati ajakiri “The Rotarian”
1912 Asutati rotary-klubide rahvusvaheline ühendus. Paul Harris sai aunimetuse President Emeritus, kui ta tõmbus tagasi aktiivsest tegevusest seoses abiellumisega 1910. aastal
1920 Madridis asutati mandri-Euroopa esimene klubi
1925 Loodi Rotary Internationali büroo Zürichis
1926 Asutati esimesed rotary-klubid Rootsis ja Soomes. Paul Harris tegutses rotary-liikumise hea tahte saadikuna mitmel pool maailmas
1929 Käivitus rahvusvaheline noorsoovahetus
1929 Eesti rotary-kaardile. Eesti astus rotary-maailma 1920.aastate lõpus: 13.dets. 1929 asutati Tallinna Rotary klubi ja järgmisena Tartu Rotary klubi
1932 Paul Harris käis Helsingis ja Tallinnas ning istutas “sõpruse puu” (kase) Helsingi Kaivopuistosse
1933 Herbert J. Taylor Chicagost lõi “Nelja küsimuse testi” nime all tuntud lühikese eetilise reeglistiku
1947 Paul Harris suri Chicagos


ROTARY LIIKUMINE EESTIS
Eesti Rotary klubid 
www.rotary.ee

Need motod võeti ametlikult kasutusse Detroidi konvendil 1950. aastal ja need on sellest alates olnud Rotary ideeliseks aluseks.

Olime olnud üksildased ja leidsime rohu üksinduse vastu”.

Äri- ja kutseelus tegutsevatele rotariaanidele formuleeriti kaheksapunktiline nn. eetiline deklaratsioon 1989. aastal Singapuris peetud Seadusandliku Kogu koosolekul. 30.aastatel Chicagos sündinud “NELJA küsimuse testi” ja Singapuri deklaratsiooni vahele mahub aastakümnetepikkune arengukaar.

Singapuri deklaratsioon Äri- ja kutseelus tegutseva rotariaanina pean oma kohuseks:
1. suhtuda oma elukutsesse kui võimalusse teenida ühiskonda
2. järgida ustavalt nii kirjas kui vaimus oma kutseala eetilisi norme, oma riigi seadusi ja oma ühiskonna moraalinorme
3. teha kõik tõstmaks oma elukutse prestiizhi ja edendamaks kõrgemaid eetilisi väärtusi oma ametis
4. olla aus ja erapooletu oma tööandja, töötajate, töökaaslaste, konkurentide, klientide, avalikkuse ning kõigi nende suhtes, kellega mul on äri- või kutsealaseid sidemeid
5. austada ja hinnata kõiki ühiskonnale kasulikke ameteid
6. pakkuda oma kutsealaseid oskusi abiks, kui üritatakse leida töövõimalusi noortele, püütakse aidata spetsiaalsete probleemide tõttu kannatavaid inimesi ja tõstetakse minu kodukoha elukvaliteeti
7. olla aus pakkudes oma teenuseid või tooteid ja esindades oma äri- või kutseala avalikkuse ees
8. mitte paluda teistelt rotariaanidelt ja mitte võimaldada ka ise neile sellist eesõigust või soodustust, mida ma tavaliselt ei võimaldaks oma teistele äripartneritele või ametikaaslastele

* Käesoleva lehekülje materjalid pärinevad raamatust “Rotary põhitõed” (Tallinn, 1996) /Tõlge: Anne Hütt raamatust “Ydintietoa Rotarysta 1993”; parandused ja täiendused Aarno Palmi/